Luuletus on valminud inspireerituna nendest inimestest, kes ei soovigi oma elu parandada ja näevad kõiges ja kõigis vaid halba. Samuti inimestest, kes soovivad teistele ainult halba ja, kes ei soovigi elus ilu näha. Need on inimesed, kes kogevad maapealset põrgut, kuna on ise nii valinud.
Maapealne põrgu
Pisike tütarlaps nukralt viiulil muusikasse loob värve,
räbaldun’d raamatud tolmusel riiulil ootavad lugemisjärge.
Pimedas keldris hüljatud kassipoeg nutab ema taga,
vanamemm kiikuval tugitoolil loeb aastaid, mil lõppeb Ta rada.
Armunut painanud südamevalud muutunud elutuks kehaks,
lõkkesse puistatud kasehalud raksuvad, põlevad tuhaks.
Maapind täis verepisaraid, elu muutun’d kui elavaks põrguks,
pole kostagi hääli kisavaid – kõik pudenen’d pihuks ja põrmuks…
Lau Ra
Minu ülejäänud luulevormis loominguga on võimalik tutvuda siin
